Maailmas on keerulised ajad ning ebakindlus puudutab meid kõiki. Turvalist ja stabiilset elukeskkonda kui väärtust saame aga ühiselt luua ja hoida. Ühiskonnana peame olema valmis erinevateks ohtudeks, mida võivad põhjustada mitmesugused olukorrad, olgu tegu looduse vingerpusside või julgeolekust tulenevate teemadega.
SIIA UUS VIDEO
Tänavusel talgukevadel kutsume koostöös Päästeametiga kogukondasid korrastama keldreid varjumiskohtadeks. Kogukonna turvalisuse talgute raames üheskoos tegutsemine tõstab üksikisiku ja kogukonna valmisolekut ning annab igaühele suurema kindlustunde ja meelerahu. Meie kõigi huvides on, et iga kogukonnaliige ja pere teaks, kuidas kriisis käituda. Aktiivne hoiak ootamatu olukorra lahendamisel tugevdab ühtehoidmist ja turvatunnet.
Iga inimene saab ise ja koos kogukonnaga tõsta oma valmisolekut keeruliste olukordadega hakkama saamiseks. Kriisiolukordadeks teadlikult valmistumine aitab langetada ka ärevuse taset ühiskonnas – tänu valmistumisele me teame, et oleme üheskoos valmis ka kõige ootamatumateks väljakutseteks.
Keldrid sobivad esmaseks varjumiseks
Keldrid on tihtipeale kohad, kuhu viiakse kõik see, mida toas enam vaja pole. Vanad mööblitükid või kodutehnika, kasutatud rehvid, poolikud värvipurgid, ajalehepakid või muu kola – kokku kuhjatud asjad muudavad keldri ligipääsmatuks ning kasutuskõlbmatuks. Lisaks võib keldrisse ladustatud kraam osutuda tuleohtlikuks. Just selleks, et vähendada korrastamata keldritega kaasnevaid riske ja kasutada neid otstarbekamalt, seejuures vajadusel varjumise eesmärgil, kutsume sel talgukevadel kõiki inimesi ja kogukondi üle vaatama keldrite seisukorra. Teeme kodude, kortermajade, külakeskuste, tootmishoonete ja haridusasutuste keldrid korda ning valmistame ette varjumiskohtadeks.
Keldri korda tegemine on tänuväärt töö igal ajal ning korrastatud ruumi saab kasutada mugavalt panipaigana. Keerulistel aegadel saab aga ette valmistatud keldrist hindmatu väärtusega pelgupaik, mis sobib esmaseks varjumiseks.
Kodune kelder on sageli kõige ligipääsetavam koht, kuhu kiirelt varjuda. Ohuolukordades pakuvad kindlamat kaitset paneelmajade maa-alused raudbetoonist keldrid, mis on oma tugevuse tõttu parimad võimalikud varjumispaigad. Kuigi puitmajad või ilma keldrita elamud ei pruugi pakkuda kriisiolukorras piisavat kaitset ja sealt on targem ohu korral lahkuda, on reegel üks: mistahes kelder või muu ettevalmistatud ruum on varjumiseks alati kindlam valik kui tavaline tuba.
Selleks, et kelder saaks toimida esmase varjumispaigana, peaks see olema tehnilises mõttes korras: prahist tühjaks tehtud ning läbimõeldult ettevalmistatud. Päästeameti nõuannetele tuginedes jagame järgnevalt talgusoovitusi keldri korrastamiseks varjumiskohaks.
Kuidas korrastada kelder varjumiskohaks?
1. Vaata üle keldri seisukord ja sealsed asjad ning otsusta, mis on kasulik ja mis kasutu.
2. Planeeri prahi ära viimist. Vaata ka: kuhuviia.ee
3. Vajadusel telli konteiner. Võid küsida omavalitsusest, kas nad saavad selles osas omalt poolt aidata.
4. Tuleohutuse tagamiseks vaata üle elektrisüsteem ning vajadusel konsulteeri spetsialistiga.
5. Keldri ettevalmistamisel varjumiskohaks tutvu juhistega allpool.
6. Kutsu appi talgulised ja korralda tegus talgupäev koos selle juurde kuuluvaga!
Soovitusi keldrite korrastamiseks ning varjumispaigaks ettevalmistamiseks:
Varjumiskoha ettevalmistamist mõjutavad mitmed tegurid – majatüüp, keldri olemasolu, suurus ja palju muud. Kui elad kortermajas, tutvu lähemalt, kas ja millised on hoone maa-alused korrused, mida saaks kasutada varjumiseks. Uuri ka seda, millised on korteriühistu soovitused ja kas ruumid on ette valmistatud. Kui keldrit ei ole, vaata üle, kas esimesel korrusel leidub tugevate konstruktsioonidega ruume, kus risk varinguteks on väiksem ja millest saaks ohu korral hõlpsamalt väljuda.
Püüa leida olemasolev ruum, olgu see siis kelder, maa-alune garaaž, laoruum või trepikorda, mida ümber kohandada varjumiskohaks.
Iga kelder või paik on omamoodi, aga ruume ette valmistades võiks arvesse võtta järgmisi soovitusi:
1. Eemalda keldrist kõik, mis takistab ligipääsu.
2. Likvideeri põlevmaterjalid, kasutud asjad ning puhasta ruumid. Hea varjumispaik on puhas, kuiv ning korrastatud.
3.
Põrand peaks olema kõva ja kuiv, ilma pehme vaipkatteta.
4. Kontrolli üle vaheseinad ja kandvad talad, et vähendada varisemise võimalust. Lae puhul on puidust parem materjal valatud raudbetoon. Paneelidest lae puhul paigalda toestus.
5. Kontrolli üle väljapääsud ning veendu, et neid on vähemalt kaks (näiteks uks ja varuväljapääsuna aken või luuk).
6. Uksed peaksid olema seestpoolt avatavad ilma võtmeta.
7. Puhasta ventilatsiooniavad, et õhk ruumis liiguks. Veendu, et õhuvool on vaba, kuid seda saab vajadusel saasteohu puhul kiiresti sulgeda.
8.
Ruumi temperatuuri vahemik võiks olla +10°C kuni +25°C.
9. Õhukvaliteedi jälgimiseks kasuta CO2 andureid. Paigalda ka suitsu- ja vingugaasiandurid.
10. Kui keldris on aken, loo võimalus, et seda saaks hädaolukorra ajal korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui ka väljast, vähendades seeläbi lööklainega lendavaid kilde. Kasuta selleks liivakotte, laudu kinni löömiseks ja muid käepäraseid vahendeid, mida keldrist leida, nt kartulikotte vm.
11. Võimalusel loo varjumisruumi istumiskohad. Soovi korral võib läbi mõelda ka magamise võimalused, näiteks narid.
12. Inimese kohta võiks varjumiskohta plaanida vähemalt 3 liitrit vett ööpäevas (2 l joomiseks, 1 l toiduvalmistamiseks ja muuks otstarbeks). Kui kraanivett pole, varu vesi anumatesse.
13. Planeeri söögi valmistamise võimalused, näiteks töötasapind, veekannu ja mikrolaineahju olemasolu, teisaldatav pliidiraud või priimus.
14. Mõtle läbi, kuidas on lahendatud tualetis käimine. Sobib kuivkäimla tüüpi lahendus, näiteks ämber ja prillaud.
15. Kaalu erinevaid võimalusi, kuidas tagada kriisolukorras elektri olemasolu ning valgus (generaatorid, patareid, pistikupesad, taskulambid). Päästeamet soovitab alternatiivse elektrilahenduse loomiseks konsulteerida kutsetunnistust omava elektrikuga.
16. Kontrolli, kas varjumiskohas on mobiililevi ja vajadusel tugevda seda.
17. Informatsiooni saamiseks taga raadio olemasolu, et kriisiolukorras sündmuste arenguga kursis olla.
18. Valmista ette vajalikud kriisivarud, nagu söök, apteek ja muu eluks vajalik.
19. Pane valmis sõrgkang, labidas ja kirves – need on elutähtsad, kui sissepääs peaks blokeeruma.