Vaata juba kogutud lugusid maakonniti!
Vali maakond, et näha sealt pärinevaid talgulugusid.
|
Vali kaardilt maakond
|
Kõik lood nimekirjana
Kodanikualgatusest „Teeme Ära“ , mis sündis aastal 2008 Eestis ja mille käigus koristasid meie kodumaad prügist puhtaks üle 50 000 vabatahtliku , on prügitõrjumispisikuga nakatanud sadu tuhandeid inimesi enam kui 60 riigis . Asjata ei nimetata „Teeme Ära „ ettevõtmist Eesti Nokiaks . Nimetatad algatusest on sündinud projekt World Cleanup 2012 (Maailmakoristus 2012 ) , mille eesmärgiks on aastal 2012 puhastada prügist terve planeet Maa. Ajavahemikus 24.märts kuni 25 september 2012 toimuvad erinevad koristustalgud üle maailma. Loe edasi
Kuna käisin ka talgul, mõtlesin kirjutada, mis meie siis Koeru kalmistul leidsime.
Loe edasi
Võhandu ürgoru koristus- ja mõttetalgutel Süvahavva külas Põlvamaal oli
talgute ajal vahva seik. Juba teist aastat jagati talgutel sedeleid
pealkirjaga Tänutäht. Selline Eesti krooni mõõtu roheline kupüür mille
mõlemal poolel selgitav tekst ja välja andmise kuupäev.
Loe edasi
Selle kuu esimesel nädalavahetusel kogunes Moori 8 korteriga elamu
juurde päris palju inimesi. Kõigil ühiseks eesmärgiks meie küla keskus
ilusamaks muuta. Külaseltsingu orgamiseerimisel otsustati ehitada küla
teadetetahvlile uus ühispostkast, puhastada vanadest klambritest
teadetetahvel ja anda ilusam väljanägemine korterelamu koridorides
asuvatele postkastidele. Plaanis oli ka maja ümber asuva kaasiku
koristus.
Loe edasi
7. mai hommikul koputas taas
"Teeme Ära" kõigi me uksele. Mõni kuulis seda koptust, teine mitte.
Need, kes kuulsid ja osaleda tahtsid, neil oli võimalik valida üle Eesti sobiv
talgupaik. Meie talgud olid suunatud Suure-Kambja "lavaaugu"
korrastamisele. Vabaõhulava ehk "lavaauk" rajatakse endise Suure-Kambja
mõisa pargis asuvasse sissevarisenud keldrivundamendile. "Lavaaugu"
talgud toimusidki kahes kohas samaaegselt. Suure-Kambjas võis juba varahommikul
kuulda trimmeri põrinat, mis "lavaaugus" võsaga võitles. Korjati
kokku kõik oksad, riisuti lehed ning lasti need kolinal läbi purustaja.
Loe edasi
Kogunemine mõisa paraadtrepil. Esmalt toimus kohaloleku kontroll
VÜKKi vabatahtlikud: Laine Mitt (administraator), Astrit Savitš
(pehme mööbli restauraatorite ja vene keele õpetaja), Marju Roosipuu
(töökeskkonna spetsialist), Tarmo Loodus (direktor), Tiiu Vaher
(projektijuht, välissuhete koordinaator, inglise keele õpetaja), Mati
Valli (haldusjuht), Enn Lüdig (majahoidja) ja Marko Liiva (kehalise
kasvatuse õpetaja) koos oma perega (Kristina, Mia ja Marta). Nimed pani
kirja agitaator Piret Aus (avalike suhete spetsialist). Hiljem liitus
timurlastega Alar Sarapuu (ehituserialade õpetaja). Kuraditosin on
kohal! Väga väärikas ja värvikas seltskond. Ja mis peamine, oluliste
valdkondade esindajad on olemas.
Loe edasi
Meie talgud toimusid 29.04.2011, algusega 17.00.
Osaletud sai sellepärast, et maja ümbrus ilusam välja näeks ja need talgud on nagu jätk toredale traditsioonile.
Loe edasi
Nagu kirikud ikka, leiame ka meie end sageli olukorrast, kus tööd on
meeletult palju, kuid raha ja töötegijaid napib. Järgemööda saavad
hädavajalikumad tööd tehtud. Vahel aga juhtub nii, et mõned kiiremad
tööd jäävad halbade kokkusattumuste tõttu tegemata ja tagajärgede
likvideerimine mõistagi raske ja aeganõudev.
Loe edasi
7-nda mai hommik tervitas kõiki Lokumärdi talgutele kiirustajaid mõnusa
päikesepaistega ja jaheda tuulega. Kogunesime MTÜ Kappermäe Seltsi
tulevase külakeskuse juures. Talgulisi oli meil vanuses 9 kuud kuni 82
aastat.
Loe edasi
7. mai hommik algas imelise päikesepaistega. Päev tõotas tulla
teguderohke, sest selline oligi plaan. Oli üle-eestilise talgupäeva
hommik.
Loe edasi
Üks kord kutsus isa mind teeme ära talgutele. Seekord pidi loodust koristama ja ehitusi taastama.
Kõigepealt pidin ma rongijaama hoonelt värvi maha kraapima,see oli kõige raskem töö.
Loe edasi
Meie küla järjepidev talgutraditsioon sai alguse 2003.aastal. Ka
nõukogude ajal sai vahel ühiselt külatänava äärest võsa maha võetud.
Nüüdseks juba üheksa aastat oleme igal kevadel või sügisel talgute
korras küla heakorrastanud. Esivanemate visa töö tulemusena
iseloomustavad Pikavere küla kilomeetritepikkused kiviaiad.
Loe edasi
Oleme juba kolmel aastal korraldanud Ussimäe kultuurihoiualal
talguid. Põhiline tegevus on pärandkultuuriobjektide (lubjaahi ja
paemurd) ümbruse koristamine lamapuidust, võsast ja surnud puudest.
Vaadete avamiseks pärandkultuuri objektile ja pärandkultuuri objektilt
on laasitud ka kasvavate puude võrade alumist osa. Olen talgujuhina
püüdnud lisaks töisele poolele anda talgupäeval talgulistele ka uusi
teadmisi. Nii ka käesoleval aastal. Talgud Ussimäe kultuurihoiualal
toimusid 7.mail, kuid üllatusterohkeks kujunes hoopis talguteks
ettevalmistamine.
Loe edasi
„Teeme ära“ talgute üheks avasündmuseks olid Vao ratsaklubi Volbritalgud 30.aprillil.
Talgupäeva juhatasid sisse veebruaris tegevust alustanud Vao
Ratsaklubi MTÜ juhatuse esimees Lembitu Pihlak ja Vao rahva tegemistega
tutvuma tulnud Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum. "Kuni su küla veel
elab, elad sina ka", lausus Vallbaum kingitust, lipumasti viiru, üle
andes.
Loe edasi
2011. aastal käisin ma Tallinnas Tammsaare pargis Heateo festifalil "Märka
abivajajad. Lionside ettevõütmistest olen ma palju kuulnud ja see
pärast võttsin ma silmarõõmu kaasa ja nautisime päeva Tamsaare pargis.
Loe edasi
Kodanikualgatuse Teeme Ära tänavuse ettevõtmisena toimus laupäeval, 7.
mail üle-eestiline talgupäev. Kaitseliidu Viru maleva 26 liiget kogunes
talgutele Kloodi Pahnimäele, et võsast välja lõigata Pahnimäe
kiviringvall ja korrastada linnuse hoov.
Loe edasi
Korraldame aastas ikka kaks korda talgupäevi aga sel korral
otsustasime ka end registreerida talgutele.Ootasime ainult oma ühingu
liikmetest 12 inimest-kõik ei saanud osaleda-aga oh üllatus,kohale tuli
üle ootuste palju-kaks korda kaksteist osalejat.Päris mitmed
külaelanikud ja hulk lapsi ka.
Loe edasi
Siiani on kõik minu talgukogemused seotud rämpsu ja sodi koristamisega.
Kaheksakümnendate lõpul korraldati meie külas igal kevadel laupäevak.
Mäletan, kuidas õues oli näha selliseid täiskasvanuid ja suuri lapsi,
keda muidu üldse ei näinud. Kraavist tiriti välja sinna aasta jooksul
loobitud mittevajalikud asjad (eredalt on meelde jäänud roostetanud
lapsevanker ning suur hunnik kasvuhoone tükke). Iga murulapp ja
hekialune riisuti üle ja tiigi ümber põletati kulu. Õhtul mängisid
lapsed luuremängu "Kaksteist pulka".
Loe edasi
Meie talgud olid nagu ikka kõik koristustööd looduses selleni kui leiti lund.
Loe edasi
Eks koolid on talguid pidanud ajast aega. Nimetati neid siis talguteks,
ühiskondlikult kasulikuks tööks või leninlikeks laupäevakuteks. Kooli
ümbrus vajab igal kevadel korrastamist ja kes seda ikka teeb kui mitte
koolipere ise.
Loe edasi
Kui Hendrik peale lõunasööki külakeskuse juurde jõudis olid talgud juba
alanud. Külakeskus jääb küll Hendriku kodust vaid mõnesaja meetri
kaugusele, aga sellegipoolest jäi Hendrik hiljaks. Lihtsalt ema ei
lubanud enne minema hakata kui kõht korralikult täis söödud. Ütles, et
kui tahad korralikult tööd teha, siis tuleb ka korralikult süüa. Hendrik
mäletas küll, et eelmise aasta kevadel olid ka talgud olnud, aga siis
oli ta kõigest viie aastane ja oli talgutel rohkem mänginud ning rattaga
ringi sõitnud kui tööd teinud. Sel aastal oli aga Hendrikul tõsine
plaan ikka tööd ka teha.
Loe edasi
Lilli küla koristustalgut oleme korraldanud juba 2006 aastast igal
aastal. Selle aasta suureks üllatuseks oli, et koristatud prahiga kotid
teede äärest oli keegi (arvatavasti Anija vald) ise ära koristanud.
Loe edasi
Talgulugu, mida igaüks võiks laulda
Loe edasi
Talgud on olnud juba paljudel põlvkondadel erinevate suurtööde tegemise
kohaks: nii said kiiresti tööd tehtud heas seltskonnas ja võimalus oli
uutega alustada.
Loe edasi
7.mail 2011 a. osalesid Audru Keskkooli õpilased talgutel Jõõpre
vanadekodus. Talgute ettevalmistamise käigus viidi läbi heategevuslik
korjandus lilletaimede ostmiseks.
Loe edasi
Eesti mootorrattaajakirja Motomaania pisike toimetus osales sel
laupäeval, 7. mail oma kodukülas Tagadil Harjumaal traditsioonilisel
talgupäeval.
Igal kevadel on Tagadi külarahvas kohaliku külaseltsi ettevõtmisel
leidnud ühe vaba laupäeva, et külas pisut koristada või muud kasulikku
teha.
Loe edasi
Esialgu soovisin "Teeme ära's" eelmine aasta osaleda.Kuna see kuupäev
langes kokku mu sünnipäevaga,otsustasin ennast tööst vabaneda).
See kord oli mul juba kindel soov palju tööd teha-- palju räpast ja
väsitavat tööd, aga... jälle ei tulnud välja).Tähendab,meie talgu
esimene plaan oli Pirita übrust korda teha, aga meie juhataja ütles, et
praegu on lindude pesitsemise aeg, ja tegelikult meie, 12 inimest,
värvisime bussipeatust=). Oli vahva, sest et värvide valik oli selline,
et lõpus see peatus nägi välja nagu üks hipide kokkutulekukoht!
Loe edasi
Minu isa käis kunagi malevas ja koos malevaga käidi talgutel. Raha selle töö eest ei saanud, maksti niiõelda toidu ja joogiga.
Loe edasi
Jutt konkreetne ja lühike.
Häälega Tartust Koluverre(Läänemaal). Eelmine õhtu veel Lihula
kandis sõbranna sünnipäeva tähistamine aga siiski Koluvere Külaselti
maja juurde talgutele laupäeva hommikuks.
Loe edasi
Otsustasime osaleda talgutel Euroscola projekti raames. See oli meie
koolile/klassile esimene kogemus. Kui hakkasime otsima
koristamisobjekti, tekkis mõte korraldada ka oma kodulinna ühe huvitava
paiga uurimistööd: mitte ainult koristada, vaid ka kirjeldada ilusat ja
huvitavat paika. Selleks paigaks valisime Hundikuristiku kaitseala
Kadrioru idapiiril.
Loe edasi
7. mai on taas ajalugu. Küla kroonikasse jääb see päev üleriigiliste
talgutena, kus taaskord saab meenutada neid tublisid elanikke, kes
võtsid vaevaks oma vabal päeval kodust välja tulla talgutele. Rahvast
sai kokku 24. Sel korral oli eelmise aastaga võrreldes vähem osalejaid,
aga eks inimestel ole omad põhjused, miks tulla ei saanud.
Loe edasi
Käisime Kilre talu talgutel oma SouthWestern Company Eesti kahe
meeskonnaga aitamas koristada ja puhastada Eesti ajaloo vähe tuntud aga
tähtsa Mart Mitti talukohta.
Loe edasi
7. mail 2011 saime sõpradega kutse ühe metsatuka korrastamisele Raasikul
Vahtra ja Pargi tänava nurgas. Meid kutsus vallavolikogu liige Olavi
Liivandi. Mõtlesime, et see võiks olla tore koht, kuhu saame koos teiste
Raasiku valla noortega talguid pidama tulla.
Loe edasi
Sattusin Heino juurde esimest korda alles kolm aastat tagasi, parajasti
tema kaheksakümnenda juubeli päeval. Juba siis nägin, et abi oleks mehel
tema üle jõu käiva hobiga toimetulekuks hädasti vaja, ning kui hakkasin
aprilli algul otsima sobivaid talgusid ja nägin, et tema aitamiseks on
korraldatud talgud polnud enam edasi vaja talguid otsida.
Loe edasi
21. sajandi algul tekkisid Eestimaa Looduse Fondil (ELF) kontaktid
Suurbritannia vabatahtlike tööd korraldava organisatsiooniga BTCV
(British Trust for Conservation Volunteers). Plaaniti saareriigi
vabatahtlike talguareaali laiendamist Eestisse, et toetada
looduskaitseliste tegevuste läbiviimist - eelkõige poollooduslike
koosluste (puis- ja rannaniitude) taastamist ja hooldamist. Erinevate
kaitsealadega käisid tutvumas mitmed talgukorraldajad ja võeti plaani
talgute läbiviimine Matsalu looduskaitsealal (praeguses rahvuspargis).
Üritus kuulutati välja ja talgutele soovis tulla vabatahtlikke
Suurbritanniast kui ka Austraaliast. Samaaegselt puhkes aga
Suurbritannias suu- ja sõrataud ning Matsalu kaitseala kogukond muutus
skeptiliseks kaugete abiliste suhtes, kartes võimalust, et külalistega
levib siiamaale ka kardetud taud ning ohtu satuvad siinsed loomad.
Loe edasi
Kõige meeldejäävam on minu jaoks 2010 aasta talgupäev Valjalas. Kombe
kohaselt toimus meie koolis koristuspäev. Igale klassile anti kindel
piirkond koristamiseks ja prügikotid. Mäletan veel, et kui me olime
väiksemad, ei tahtnud keegi meist koristuspäeval osaleda.
Loe edasi
Tegelikult olid inimesed Raadil juba 2 h enne päris ametlikult
väljakuulutatud 11.00 algust kohal, ilus ilm, kohe rehad kätte - ERM
orgunnis kokku u6 brigaadi, sest meil siin ruumi on , ala on piisavalt
avar, osad läksid ka uue hoone platsi suunas, prügi isegi mitte hullult
palju aga plats ja park peavad ikka korda saama suveks. Külilisi tuleb
Tartusse üle ilma ning suvel on siin Tartu lemmik paik sportlastele ja
peredele, kes siin käivad vaatamas näitusi ning rahvas istub niisama
musul, peab pikniku - siis et oleks muru ilus ja vaade kaunis.
Loe edasi
Olime mõni aeg tagasi kolinud Viljandimaale Karula külla. Karula küla
asub looduskaunis kohas, Viljandist ca 3 km kaugusel. Meil on siin
imeilus järv ning vana mõisapark ning hooned. On mille üle uhkust tunda!
Kahjuks oli järveäärne ujumiskoht räämas.
Loe edasi
Sattusin 2010 Talgudele. Läksin koos oma sõpradega teeäärest prahti
korjama ning tuli vastu Taavi , mu praegune elukaaslane ja mu
kaksikutest tütarde isa , tema tegi oma sõpradega sama Taavi oli 20 ja
mina 19.
Loe edasi
ERMi Sõprade Selts korraldas päris päris mitmel aastal suviti
ekskursioone Petserimaale, mil ühel päeval koristati eesti surnuaeda.
Nimelt oli/on sealne luteri surnuaed kaunis võsastunud, omaksed elavad
kaugel ja piiri tõttu pole ka kõige lihtsam seal käia.
Loe edasi
Minu erilisim talgulugu, mida otsustasin teiega jagada pärineb 2007. aasta maikuust.
Olime oma perega osalised Saku valla puuetega laste perede ühenduse
tegevuse käivitamisel. Üks meie seltskonda kuuluv pere oli sattunud
väljapääsmatusse olukorda: seoses pere kahe vanema poja süveneva
haigusega oli vaja teha elamus ümberehitustöid, et oleks võimalik
korraldada laste elu hoone I korrusel, kuna ülemisele korrusele nad enam
ei pääsenud, ning ülejäänud pereliikmetele ehitada välja toad II
korrusele.
Loe edasi
1.mail jäeti oma kodude „teeme ärad“ pooleli ning sätiti Lokumärdile minemist.
Peeter Kangur, külavanem, pakkus talguliste kõhumurede
leevendamiseks välja idee lõpetada talgupäev ühise kevadise nõgesesupi
söömisega.
Loe edasi
Igatahes Raasiku valla noortele jätsid 2009. aasta mõttetalgud
loomulikult kustumatu mulje, sest sellest sündis ju tänaseks üpriski
aktiivseks kujunenud valla noorteliikumine Minu Eesti Noored.
Paratamatult kannab see edasi ka mõttetalgutel edasi antud väärtusi,
milleks on mõistvus, hoolivus ja kokkuhoidmine.
Loe edasi
Minul sündis tehtud talgudest kohe talgu luuletus.
Loe edasi
Talgupäev andis meile tohutult palju positiivseid emotsioone. Kuna olen
algaja juht, siis kogesin üllatusega, kui abivalmid olid lapsevanemad.
Paljud neist teatasid, et nad ei saa talgupäeval osaleda, kuna on
lubanud olla oma küla talgupäeval või töökohas.
Loe edasi
Olen olnud talgujuht kolmel aastal.Esimesel aastal ei jõudnud kirja
panna,kuid tööd tegime kõvasti ja seltskond oli mõnus.Kuna suurem osa
talgulistest on tulnud väljastpoolt,siis on piirkond saanud juurde
eelkõige palju sõpru.
Loe edasi
Karala küla (Lümanda vald, Saaremaa) inimesed tegid eelmine aasta
talgute ajal oma külamajale puid. Eelnevalt olime teinud PRIA
külameetmele taotluse külamaja ehitamiseks ja talgute toimumise ajal ei
teadnud me veel, kas PRIA poolne vastus on ei või jaa. Aga meie küla
inimeste ootus ja tahe oli ääretult suur ja enne jaanipäeva saime
PRIA-lt positiivse rõõmusõnumi.
Loe edasi
Talgupäevast Suure-Jaani kirikus ja kiriku ümber on meeles järgmist.
Talgulisi kõnetas väga kutse tulla kiriku pööningut koristama. Ei
kohutanud neid jutt ohtudest ja mustusest, kohale tuli ligi 30 inimest,
kes mitu tundi määris oma riideid ja kopse päris jõleda tööga.
Loe edasi
Metsanurme küla ja MTÜ Metsanurme on kevadisi talguid korraldanud alates
aastast 1995. Viimased aastad siis juba liitununa Teeme ära
kampaaniaga.
Loe edasi
Meie külas on talgute korras ühiselt koristatud ja küla kaunistatud juba
7 aastat. Eelmise aasta üritus oli muidugi tänu vabariiklikule
aktsioonile suurim, kohal oli pool külarahvast.
Loe edasi
Meie talguleid on pärit 2007 a. Siis veel TEEME ÄRA ametlikult polnud veel, kuid talgud toimusid ka siis.
Nimelt leidsime vanal külaplatsil koristades nõukogude aegse
viinapudeli, mis oli täis ja plekist kork peal. Selle oli sinna
omalajal üks külamees naise eest peitu pannud ja unustanud.
Loe edasi
Mulluste
1.mai talgute eeltööna langetati Koeru kalmistu ümbert võsa. Kui
talgulistega juba poole peale olime jõudnud okste ja prügi
kogumisega,leidis keegi muu ülemüüri heidetu hulgas ka vana katkise
ämbri.
Loe edasi
Inimpõlv tagasi oli asi hoopis teisiti. Iseäranis meenuvad rehepeksu
talgud. Kolm paari hobuseid oli rakendatud aurukatla ette, et see ühest
talust teise toimetada. Rattad vajusid liiva ja oli tükk tegemist edasi
saamisega.
Loe edasi
Meie oleme oma Uus-Rebala külaga külaga kõik aastad hoogsalt kaasa
löönud. Puhastame 3 km pikkust teed kiriklast maanteeni. Esimesel aastal
oli olukord väga hull, sest koristada tuli lausa nõukogude
kolhoosiajast maha jäetud eterniiti, vanu roostetanud auto-ja traktori
osi.
Loe edasi
Meie talgumõte tuli sellest,et elame endises suvilaühistu rajoonis mere
ääres ja inimesed olid aastate jooksul täiesti süüdimatult viinud mere
äärde prügi, mistõttu hunnik oli kasvanud üüratusuureks ja riivas nii
meie endi kui meie külaliste silma.
Loe edasi
Minu talgulugu ulatub enam kui viiekümne aasta taha ja olles küüditatud Krasnojarski kraisse.
Loe edasi
Aastal 2009 aastal pandi Põlli külas (Raplamaa; Märjamaa vald; 50 km
Tallinnast)alus talgutraditsioonile. Taasiseseisvumispäeval 20. august,
2009 sai Põlli külas üks tammepuu taas iseseisvaks.
Loe edasi
Narva Eesti Selts korraldab iga aasta oktoobris Narva Garnisoni
Kalmistul, kuhu on maetud Vabadussõjas langenud,puulehtede
koristustalgud.
Loe edasi
Preedi mõisapargi korrastamine toimus 1. mail 2010 a. seoses
üle-eestilise talgupäevaga Teeme Ära. Talgud algasid kell 10:00 ja
kestsid kella 14:00-ni, selle aja jooksul suudeti suur töö ära teha.
Enne tööle asumist peeti Preedi mõisa ajaloost kõne, mida oli väga
huvitav kuulata ning see andis innustust juurde, et anda sel päeval
endast parim.
Loe edasi
EÜE. Peesitasime lõunapausi ajal kõhtusid, kui keegi meist tegi
ettepaneku, et näe, vanainimesel küttepuude hunnik tahab riita ladumist -
teeme ära!
Loe edasi
Olen maalaps ja mäletan oma lapsepõlveaegset kartulivõtutalgu kogemust.
Oli kolsoosi aeg. Külas lepiti kokku, millal hakatakse ühiselt kartuleid
võtma.
Loe edasi
Meie
külas oli selline komme, et kui pruut oli majas, siis neiud-noorikud tulid
talle appi sulgi noppima. Kuna see töö ei kannata liikumist (suled lendavad
laiali), istuti pika laua taga, igaühel sulehunnik ees ja lasti sõrmedel käia. Loe edasi
See võis olla 1987. aasta sügisel (või 1986),
käisin tollal ülikoolis. Päris paljud kasvatasid tollal suhkrupeete, et endale
lisa teenida. See peedipõld, mida mina koristama sattusin, kuulus minu sõprade
sõbra naise sugulastele – üsna pikk ja keeruline jada, kellest varem tundsin
vaid sõprade sõpra, tema naisega sain alles põllul tuttavaks ja noh tolle
sugulasi ma enam ei mäletagi. Loe edasi
Töö
sujus, info oli õigeaegne. Tegime tööd, sõime kõhud täis, saime omavahel
tuttavaks, lõime tantsu ja käisime saunas. Loe edasi
Puhastati
Verijärve kaldalt prahti. Rahvas oli tööhimuline, koristati ka sellelt alalt,
kust algul polnud plaanis. Loe edasi
Suurpea küla on rannaküla, mis asub Kuusalu vallas Pärispea poolsaare
läänepoolsel küljel, Hara lahe kaldal Tallinnast ca 80 km kaugusel.
Suurpea külas asus kunagi vene sõjaväeosa. Küla asub Lahemaa
kaitsevööndis, kuid tänu vanadele sõjaväosa varemetele on küla
masendavas olekus.
Loe edasi
Kuna aja nappuse pärast jääb nii palju huvitavat edasi saatmata,
näitamata, siis heastan selle oma tublide talguliste ühe kokkuvõttega.
Meil oli siis kokku eelmisel aastal 186 talgulist ja töö toimus 9 brigaadis.
Kõigil oli vaja teha oma brigaadi kokkuvõte. Saadan parima ja täidetud, nii nagu me seda ette kirjutasime!
Loe edasi